Üldine soovitus on, et täiskasvanud koerad peaksid saama ussirohtu neli korda aastas. Emastele koertele, kes toovad järglasi, tuleks ussirohtu anda enne paaritumist, poegimise järel ja paar nädalat peale poegimist imetamise ajal. Samal ajal tuleb teha esimene ussitõrje ka kutsikatel. Kutsikate ussitõrjet korratakse veel 7 ja 11 nädala vanuselt.
Eestis on koerte tavalisemad siseparasiidid solkmed ja paelussid. Kõige tavalisem on koerasolge(Toxocara canis). Emane solge võib koera soolestikus muneda päevas 200 000 muna, mis levivad väljaheidetega keskkonda. Nii levib nakkus hõlpsasti koeralt koerale. Kutsikad võivad nakatuda solkmetega oma emalt juba looteeas. Koerasolkmetega võivad nakatuda ka lapsed!
Paelussid on vähem levinud, kuid siiski üsna tavalised. Nad levivad mitmesuguste vaheperemeeste abil. Koeraviik(Dipylidium caninum) levib näiteks kirpude vahendusel. Koertel ja kassidel, kes söövad toorest või hooletult küpsetatud kala, võib esineda laiussi(Diphyllobotrium latum).
Peale eelpool nimetatute esineb loomadel veel strongüloide, mis on vähem levinud, kuid ohtlikumad.
Ussitõrjeks on loomakliinikutes ja veterinaarapteekides saada mitmesuguseid preparaate nii tablettidena kui pastadena. Profülaktiliseks tõrjeks on soovitav kasutada laiatoimelisi preparaate mis mõjuvad nii ümar- kui paelusside tõrjeks. Kui on kindel, et looma on nakatunud paelussiga, siis võib kasutada ainult paelussidele mõjuvat ravimit.
Ussitõrjesse tuleb suhtuda tõsiselt, sest väikestel kutsikatel võib nende esinemine põhjustada raskeid tervisehäireid ning lõppeda ka surmaga. Kõige paremat nõu selle kohta oskab anda loomaarst.
Eestis on koerte tavalisemad siseparasiidid solkmed ja paelussid. Kõige tavalisem on koerasolge(Toxocara canis). Emane solge võib koera soolestikus muneda päevas 200 000 muna, mis levivad väljaheidetega keskkonda. Nii levib nakkus hõlpsasti koeralt koerale. Kutsikad võivad nakatuda solkmetega oma emalt juba looteeas. Koerasolkmetega võivad nakatuda ka lapsed!
Paelussid on vähem levinud, kuid siiski üsna tavalised. Nad levivad mitmesuguste vaheperemeeste abil. Koeraviik(Dipylidium caninum) levib näiteks kirpude vahendusel. Koertel ja kassidel, kes söövad toorest või hooletult küpsetatud kala, võib esineda laiussi(Diphyllobotrium latum).
Peale eelpool nimetatute esineb loomadel veel strongüloide, mis on vähem levinud, kuid ohtlikumad.
Ussitõrjeks on loomakliinikutes ja veterinaarapteekides saada mitmesuguseid preparaate nii tablettidena kui pastadena. Profülaktiliseks tõrjeks on soovitav kasutada laiatoimelisi preparaate mis mõjuvad nii ümar- kui paelusside tõrjeks. Kui on kindel, et looma on nakatunud paelussiga, siis võib kasutada ainult paelussidele mõjuvat ravimit.
Ussitõrjesse tuleb suhtuda tõsiselt, sest väikestel kutsikatel võib nende esinemine põhjustada raskeid tervisehäireid ning lõppeda ka surmaga. Kõige paremat nõu selle kohta oskab anda loomaarst.